Loe teksti ja vali teksti kõrvalt lünka (1–10) sobiv lause. Vajuta rippmenüüle ja vali lünka sobiva lause ees olev täht (A, B või C).

Lõuna-Eesti keelelised suundumused

Eesti kultuur tänapäevases mõttes tekkis suhteliselt hilja – 19. sajandil. (1)

-- Vali --

A
B
C
Samas tõi see kaasa Eestimaa eri piirkondade inimeste võõrandumise oma tegelikest lätetest ja nende ümberkultuuristumise. Halvemal juhul kaasnes ühtse eesti kultuuri sünniga kultuurikaotus. (2) Uues kultuurikontekstis oli maarahva staatus aga tihti hoopis tõrjutud ja varjatud. Ühekeelse ja -meelse rahvuse tekke, linnastumise ja juurtest eemaldumise ning ühiskondlike vapustuste tõttu sattusid ohtu kohalikud kultuuritraditsioonid ja nende kandjad, teiste seas ka lõunaeesti (Võru ja Setu) kultuur.

Võrukesed ja setud on 19. ja 20. sajandi muutuste kiuste suutnud oma kultuurilist ja keelelist identiteeti alal hoida ning seda ka aja muutudes vastavalt kohandada. See ei ole olnud lihtne, võrukesed on modernse eestluse loomisse panustades oma kohalikust potentsiaalist üksjagu palju ka ära andnud. (3) Sarnaste vaadete jagajaid oli edumeelsete lõunaeestlaste seas teisigi ning nii tõrjuti kohalikku keelt ja tavasid tagaplaanile.

Samas oli võrukeste olukord siin teistest paremgi. (4) Nii jäi võru keel kohaliku ühiskeelena kasutusse ja elama. Võru keel säilis kindlates olukordades, eelkõige kodustes situatsioonides. Siiski on Võrumaa inimeste identiteet praeguseks üldeestilisega topeldunud. (5) Nimelt aitab tugev kogukond, paikne eluviis ja väliste keelekontaktide puudumine oma keelt ja kultuuri paremini säilitada.

Keele- ja kultuurimõjutuste tulemuseks oli, et 20. sajandi teisel poolel sündinud lõunaeestlased muutusid kakskeelseteks. Vanemad kõnelesid küll lastega kohalikku keelt, kuid nood eelistasid suhelda juba eesti ühiskeeles. Nüüdisajal on tavaline, et emad oma lastega enam võru keelt ei kõnele. (6) Võru keelest kui emakeelest on saanud niisiis „isakeel“, milles mehed ja poisid omavahel asju ajada võivad.

Kuid paljud võru ja setu haritlased ei leppinud sellega, et nende kultuur hääbub või muutub teisejärguliseks. 1995. aastal loodi Võru Instituut, riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tekkis ennekõike tänu kohaliku eliidi entusiasmile ja missioonitundele. Instituudi eesmärgiks ongi ennekõike võrukestele omase keele ja kultuuri elushoidmine ja uurimine nii teoreetilisel kui ka rakenduslikul tasandil. (7) Selles keeles on antud välja raamatuid, valdavalt ilukirjandust, ning korraldatud uuringuid ja konverentse.

Võru Instituudile lisaks eksisteerib 1997. aastast ka Setu Arenduskeskus ja 1999. aastast Mulgi Kultuuri Instituut. Tartu Ülikooli struktuuriüksusena tegutseb Lõuna-Eesti uuringute keskus. (8) Nii ongi kaitstud juba mitmeid doktoritöid lõunaeesti keele ja kultuuri alal. Võib öelda, et vaikselt ja järjekindlalt toimub lõunaeesti kultuuri elluäratamine. See on eelduseks kohaliku kultuuri iseseisvumisele, arenemisele ja muutustega kohanemisele.

Teisest küljest ei seisne lõunaeesti kultuur loomulikult uurimisasutustes või üksikutes inimestes. (9) Kuid linnades aetav uus lõunaeesti kultuur ei pruugi neile alati arusaadavgi olla, nagu ka uutmoodi kirjakeel ja kirjaviis. Nii nagu üle saja aasta tagasi pidi emantsipeeruv maarahvas end alles eestlaseks mõtlema ja õppima, toimub sarnane protsess pikkamisi ka praeguste võrukeste ja setudega. (10) Ehk õnnestub see tänapäeval paremini kui 19. sajandi „ühtse Eesti“ ärkamisaegses muutustetuhinas.

1.
A	Eesti kultuuri ajalugu ulatub sajandite taha ning kujutab endast pikaajalist eestluse lugu.
B	See oli protsess, mis haaras siinseid maakeeli ja -meeli ning lõi neist ühtse eesti rahvuse.
C	Ühtne eesti kultuur tekkis Eesti naaberrahvaste kultuuride omavahelisel segunemisel.
2.
A	Ühtse kultuuri tekkimise protsessis sai maarahvaks olemine loomulikuks olemiseks.
B	Tänapäeva Eesti alal elanud inimesed olid end varem identifitseerinud pigem maarahvana.
C	Eri paikkondade kultuuride segunemisel kadusid maarahva keelest iseloomulikud jooned.
3.
A	Mitmed ärkamisaja tegelased olid vastu lõunaeesti keele domineerimisele murrete üle.
B	Lõuna-Eesti taustaga kultuuritegelased pooldasid lõunaeesti keele kujunemist üldkeeleks.
C	Jakob Hurt pooldas oma Lõuna-Eesti päritolule vaatamata põhjaeesti ühiskeelele üleminekut.
4.
A	Võru keele erinevus teistest murretest soodustas võrukeste üleminekut eesti üldkeelele.
B	Keeleline erinevus ning eraldi paiknemine aitas neil oma keelepruuki paremini säilitada.
C	Võru keelele sai saatuslikuks keele kõnelejate perifeerne asukoht teiste kultuuride suhtes.
5.
A	Kui võrukeelsed kandusid omakultuurist kaugemale, segunesid setud eesti kultuurikatlas.
B	Kui Võrumaa rahvas säilitas oma kultuuripärandi, siis haritud setud pooldasid üldkeelt.
C	Kui paljud võrukesed kaugenesid oma juurtest, hoidsid setusid koos tugevad hõimusidemed.
6.
A	On tähele pandud, et ka mehed suhtlevad lastega pigem eesti keeles kui võru keeles.
B	On tähele pandud, et võru keel on nihkunud pigem meeste omavahelisse keelepruuki.
C	On tähele pandud, et võru keelt kõnelevad lastega vaid vanaemad ja vanaisad.
7.
A	Loodud on võru-setu tänapäevane kirjakeel, mis jätkab kunagise tartu kirjakeele traditsioone.
B	Et hoida võrukeste traditsioone elus, plaanitakse Võru Instituudis luua võru kirjakeel.
C	Kuna võru keel on murre, pole sellel kirjalikku vormi ning seetõttu on keel hääbumas.
8.
A	Keskuse ülesandeks on akadeemiline uurimistöö ja vastavate spetsialistide ettevalmistamine.
B	Seal valmistatakse ette lõunaeesti keele õpetajaid koolidesse, kuid ei tegeleta teadustööga.
C	Tartu Ülikoolis on lõunaeesti keel ja kultuur jäänud eesti keele ja kultuuri kõrval unarusse.
9.
A	Kultuur seisneb muus kui konkreetsetes kohtades, inimestes, nende keeles ja meeles.
B	Teadlased saavad paikkondlikku kultuuri vaid uurida, kuid mitte olla selle kandjateks.
C	Koha vaimu kannavad eelkõige ajaloolised Lõuna-Eesti piirkonnad ja sealsed inimesed.
10.
A	Teadlaste eesmärk on uurida võrukeste ja setude tänapäeva keelt ja kultuuri.
B	Eesti riigi eesmärk on sulandada piirkondlikud keeled ühtseks eesti kirjakeeleks.
C	Võru-setu liikumise eesmärk on säilitada Lõuna-Eesti paikkondlikku kultuuri.